2 kuud pausi // 2 month break

Kuigi ma pole pikalt endast teada andnud, olen siiski elus ja terve ning imekombel mitte ära sulanud.

Tavaliselt päeva jooksul väga palju midagi ei juhtu, nädalas paar huvitavamat seika on, aga mitte piisavalt, et blogisse kirjutada ja nii juhtubki, et kuu või kaks postitust ei tule. Lisaks iga kord, kui üritan kirjutama hakata, tuleb midagi vahele ja pean jooksma. Täna ärkasin kuskil 12 ajal, võtsin esimest korda päikest (suvi algab 21sel, tekst kirjutatud 20ndal) ja koristasin veidike. Hetkel istun õues, rüüpan tereréd, lükkan sülle ronivaid koeri eemale ja kirjutan. Praegu on 30 kraadi ning lühikeste pükste ja maikaga on täpselt paras olla.


Even though I haven't posted in a long while, I'm alive and haven't melted yet.

Usually not much happens during the day and a couple interesting events take place during the week. But not enough to make an entire blog post and so it happens that I don't post for a month or two. Also every time I try to write, we are going somewhere and I have to run. Today I woke up around 12, sunbathed the first time (summer starts on 21st, this is written on 20th) and cleaned little. Right now I'm sitting outside, drinking tereré and trying to write (my dogs are violently trying climb onto my lap). It is about 30 degrees and its exactly perfect with shorts and tank top.

Kooli lõpp // End of school
Minu suvevaheaeg algas 17. novembril. Selleks puhuks tegi terve klass endale tie-dye stiilis särgi ja kirjutasime sinna peale BRC (Bariloche) või Cuba ning selja peale 18 (2018, aasta, mil nad kooli lõpetavad). Mis tegi selle ettevõtmise eriti toredaks, oli see, et keegi arvas, et oleks ülitore, kui me tikiks litritega selle teksti. Kooli kõrvalt selline mõnus kahenädalane ette võtmine.

Päev enne suurt sündmust käisime tüdrukutega pool Rosariot läbi, et osta lillepärgi ja värvilist vahtu ning muud pudi-padi. 17nda hommikul tulid osad klassiõed meie poole, et valmistuda ning sädelust näkku ja igale poole mujale puistata. Borral läks sädelusetops kogemata ümber ja terve elutuba oli rohelist saatanatolmu täis. Kella 12neks jalutasime kooli ette ja karjusime ja laulsime ning loopisime tükkideks rebitud vihikulehti igale poole. Siis jalutasime bussipeatusesse ja sõitsime ca 20minutit täiesti täis bussis Rosario keskväljakule. Selline 'keskjuuli pärastlõunane buss Pirita rannast linna' tunne oli.


My summer holidays started on 17 November. For this occasion the whole class made tie-dye shirts and wrote BRC (Bariloche) or Cuba on the front and 18 (2018, the year they finish school) on the back. Somebody thought it would be a good idea to sew it in sequins by hand. Yeah, it took about 2 weeks.

The day before the big day, the girls and I walked through Rosario to buy flower crowns and colorful foam and other stuff. On the morning of 17th some of the girls came over to get ready and sprinkle glitter everywhere. Borra accidentally spilled her glitter and the whole living room was covered in green satan dust. We made some pictures and walked to school to start celebrating at 12. We screamed and sang and threw schredded notes into the air. Little later we took a 20minute bus to Flag Memorial (the centre square of Rosario). It was really hot day and the bus was packed.

Terve kooli esine oli selline ning pärast ka Rosario keskväljaks
Aftermath in front of the school and later at Flag Memorial

Lõpetamine ise

The graduation

 Kõik linna neljandikud (koolisüsteem on 7+5 aastat) tulid kokku ja tantsisid, laulsid, karjusid, kaklesid, tagusid trumme ja mida kõike veel ~4 tundi 35kraadises palavuses. Mulle kui eestlasele oli seda natuke palju ja oleksin äärepealt kuumarabanduse saanud. Õnneks oli üks klassikaaslane nii tore ja talutas mu käekõrval poodi, ostis mulle juua ja istus minuga tunnikese varjus, kuni oli kindel, et mul on parem. Kella neljaks olid enamus lahkunud ja me jalutasime macist läbi, sõime veits ja läksime siis koju pesema. Järgmisel päeval toimus üks kooligrupi kokkusaamine ja kohe oli näha, kes eelmisel päeval oli kohal olnud, sest need värvilised vahud ja pulbrid ei tahtnud pesus üldse maha tulla.

All the fourth graders (school system is 7+5 years) came together and danced, sang, screamed, banged the drums and everything else for about 4 hours in 35degree heat. To my estonian body this was too much and I almost passed out. Luckily one of my classmates was nice enough to walk me to the store, buy me something to drink and sat with me in the shade for an hour to make sure I'm feeling okay again. After the celebration ended, we stopped by McDonalds, ate and went home to shower. Next day we had a school group meetin and it was very visible who graduated the day before. The colorful powders and foams were not easy to wash off.

 Vasakult paremale: tundmatu käsi, Colo, mina, Chula, Borra, Selena, Flor ja minu õde Agustina/Colito
From left to right: unknown hand, Colo, me, Chula, Borra, Selena, Flor and my sister Agustina/Colito

 Sama seltskond veidike hiljem
Same people little later

Pildiloleva tüdruku ja mu õe mõlema nimi on Agustina ning neil käib väike võistlus selle üle, et kes on minu lemmik Agustina

The name of my sister and the girl in this picture is Agustina and they have a fight over who is my favourite Agustina

Keskaasta seminar // Mid-year orientation (MYO)
Oeh.
Keskaasta seminar... mis seal ikka rääkida. Piirkonna vahetusõpilased said kokku, rääkisime elust ja muredest ning olime niisama mõnusad. Sain esimesel detsembril basseinis mõnusalt ujuda ning ka päikesepõletuse.


Well, myo... theres not much to talk about it. Exchange students of the area got together. We talked about our lives and hows it going and enjoyed the weather. On 1st of December I was swimming in pool and got sunburnt, what else is new?

 Vasakult paremale: Fabi, Theo, Alike, Tomas, Aideen, Christina, Manon ja mina niisama chillimas
From left to right: Fabi, Theo, Alike, Tomas, Aideen, Christiana, Manon and me

 'Ahre' on kõige argentiinalikum asi, mis sa üldse kuhugi kirjutada saad (see sõna ei tähenda otseselt midagi, Argentiina väljend, mida kasutatakse, kui räägitakse midagi, mis pole tõsi, on nali, nonsenss ja/või mida ei tuleks üldse tõsiselt võtta)
'Ahre' is the most argentinian thing you can say (It doesn't mean anything. It is an Argentinian expression that is used to mean what is said is not true, that it is a joke or nonsense and it should not be taken seriously)

Vasakult paremale: Tomas, mina, Fabi ja Aideen värskelt tehtud undershave'idega (ma seisan terrassi äärel, et ka pildile ulatuda)

From left to right: Tomas, me, Fabi and Aideen with our freshly done undershaves (I'm standing on the edge of terrace to make it into the picture)

Viimane pühasöömaaeg

Last supper

Jõulud // Christmas
Ausalt öeldes, 35 soojakraadiga ei ole üldse jõulutunnet, pigem kipun üldse ära unustama, et detsember on. Kohalik traditsioon näeb ette, et kaheksandal tuuakse tuppa kuusk ja ehitakse maja. 24nda õhtul on pidusöök ja kingituste avamine toimub 25nda hommikul. Rohkem ma rääkida ei oska, elame-näeme.


To be honest here, with 35 degrees on the plus side, it doesnt feel like Christmas at all. I rather tend to forget that it is even December. Tradition is that on the 8th the tree is brought in and the house gets decorated. On 24th there is a big dinner and the presents are opened on the morning of 25th. What else will go down, I dont know, but we'll see.

 Maja kaunistamine oli enamjaolt puhas kaos, õnneks keegi viga ei saanud
Decorating the house was a chaos, luckily with a body count of 0

Mitte ükski loom ei kannatanud selle pildi tegemisel

No animals were harmed in making this picture

Linnud // Birds
 Üks päev istusin rahulikult voodis ja tegin miskit, kui mu noorim õde Vicky tuppa tuli ja küsis, kas ma papagoid tahan. Olin natuke segaduses ja läksin alla õe juurde, et äkki läks midagi tõlkes kaduma. Aga ei, umbes nädala pärast pidi isa koju tooma kaks papagoid. No okei siis. Paar päeva hiljem jõudis minuni info, et me saame neli papagoid...


 One day I was doing something unimportant when my youngest sister Vicky came in and asked if I wanted a parrot. I was little confused and went downstairs to ask sister if something got lost in translation. But no, in about a week my dad was supposed to bring home 2 baby parrots. Couple days later I received information that we are going to get 4 parrots...

Tibukeste teine päev kodus

Their second day at home

Naudivad ilma

Enjoying weather

 Paar päeva hiljem nägin snapchatis, et keegi jõi matet, part süles. Näitasin emale ja õdedele, kes natuke naersid ja siis küsisid surmtõsiselt, et kas ma tahaksin endale parti. Sellest pakkumisest ma siiski keeldusin viisakalt. Nali naljaks aga praegu käivad jutud, et me võtame endale tibud. Ma ei oska öelda, kas see on päriselt või mitte, sest ma olen siiski ladinas ja kõike võib juhtuda.


 Couple days later I saw on Snapchat that somebody was drinking mate with a duck on their lap. I showed that to my mother and sisters who laughed little bit and then asked me in a very serious tone if I wanted a duck. I declined that offer with extreme politeness. Believe me or not, but there have been some whispers going around that we are going to get baby chickens as well. I am not sure what to think of that because this is still Argentina and everything can happen.

Lemmikküsimused ja tähelepanekud // Favourite questions and observations
Esimese kuu top 1 küsimus: Kas sul poiss on?
Kas Eestis on lehmi ning miks me lehma liha ei söö?
Kas ma olen bussiga sõitnud?
Kas sa oled tavaliselt ka haige?
Kas Eesti on kommunistlik või kapitalistlik? (Klassiõde oma venna esimese armulaua järgsel peol)
Tegelt on pea kõige kohta küsitud, et kas seda Eestis on. Minu lemmikud nendest:
sääsed, hambaorgid, Simpsonid, ilutulestik, Coca-Cola, teatrid, laevad, basseinid tagaaias ja mate (viimane on väga argentiinalik/ladina-ameerikalik)

Kool algab 7.30 ning
Ajaloo asendusõps tõsimeeli arvas, et Berliini müür on ikka püsti
Koolis nähakse välja nagu surivoodil, bolichesse minnes pannakse nii palju meiki, et kahtled, et kas tõesti käid just selle inimesega ühes klassis
Lülitid on külili
Ma olen nende jaoks täiesti blond
Salatiga võiks happerünnakuid korraldada
Sa võid planeerida asju palju tahad, aga tavaliselt jääb viimasel minutil üritus ära mingil eriti tühisel põhjusel
Eestis ei söö aastaga ka nii palju saia, kui siin perel nädalaga läheb
Liha on nende jaoks oluline, tavaliselt hõljub mööda paar aju, aga üks õhtu oli laual terve seapea
Kõigil on hüüdnimed, minul sellisel lihtsal põhjusel, et mitte keegi ei oska 'Eliise' korralikult öelda ja seega olen lihtsalt Eli
Kella 5ni hommikul külas olemine on okei
Lähisugulaste arv on vähemalt 25
Crocsid on igal pool aksepteeritud ja ma saan vist ka need jõuluks
Beauty blender ja üks mu meigipintslitest on piisavalt erilised, et nendega pilti teha

TOP 1 question of first month: Do you have a boyfriend?
Do we have cows in Estonia and why we don't eat them?
Have I ever rode with a bus?
Am I ususally sick in Estonia?
Is Estonia communistlik or capitalistlik? (Asked by my class mate at her brothers First Communion)
Do we have ____ in Estonia? and my personal favourites: mosquitoes, toothpicks, the Simpsons, fireworks, Coca-Cola, theatres, ships, pools in backyard and mate (the last being very argentinan/south-american)

School starts at 7.30
Substitute teacher of history seriosuly thought that the Berlin wall is still standing
In school everyone looks like they are on their deathbeds, but when going to boliche, you can't be 100% sure that you know this person
Lightswitches are sideways
I am completely blonde for them
Salads are so acidic that they can be used to do harm
You can plan for weeks, but plans usually get canceled last minute for some stupid reason
The amount of white bread consumption is hideous
Meat is very important for them, usually couple brains float by but one day we had a full pig head on the table
Everyone has nicknames, I'm called Eli because no one call pronounce my full name correctly
Its okay to be at someones house until 5am
You have 25 close relatives
Crocs are acceptable everywhere and I think I'm getting them for Christmas
My beauty blender and powder brush are special enough to take pitures with

Niisama pilte // Just some pictures

 Minu lemmikõde Agustina, minust 8 päeva vanem, kõige lahkem ja toredam inimene, keda kohanud olen
My favourite sister Agustina, 8 days older than me and the nicest person I have met

 Esimene sünnipäev on siin päris suur sündmus ning me sõitsime kokku umbes 17 tundi, et käia ühe väga väikse armsa poisi Bauticumplel (need kotid olid ääreni komme täis)
First birthday is a big thing here and we drove almost 17 hours to attend one of them (PS these bags were full of candy)

 (Ainuke pilt koolivormiga) Valik on järgmine: tumesinised või hallid dressid, tumesinine või roheline sweater, valge polosärk koolilogoga, hall seelik ning mürkrohelised põlvikud.
(Only picture with school uniform) The options: dark blue or grey sweatpants, dark blue or green sweater, white polo, grey skirt and green knee-highs.

AINUKE päev, kui mul oli mu enda jook ja söök koolis

The ONLY day at school when I had my own food and drink

 Hispaania keele õpetaja koer Dulce
Spanish teachers dog Dulce (dulce means sweet and trust me, this dog is one of the sweetest I have met)

Minu koerad Chloe, Nico ja Fiona
My dogs Chloe, Nico and Fiona

Eliise

(Südamest loodan, et järgmise postitusega tervet kuud enam ei lähe, aga eks näis)
(I hope that it doesnt take me another month or two to write another post, but we'll see)

Almost two months here // Peaaegu kaks kuud siin

First I am going to address that 1 month post -> life got in the way. I have been living my life to the fullest and taking time to write has been hard. This post is going to be rather short and all over the place, but I'm trying to live here, okay?

Alustuseks sellest, mis juhtus selle 1 kuu postitusega -> elu tuli vahele. Olen siinsest viimast võtnud ja blogi kirjutamiseks pole väga aega olnud. See postitus on pigem lühike ja laialivalguv, aga ma üritan siin elada

Arriving home
Kojujõudmine

I woke up early, packed my things and drove to the bus station with other exchange students and volunteers. Soon we got onto the buss and started to moving towards Rosario. About half way there, we were stopped by local police who checked everyone's passports. Enough about that.
 More important was the moment when bus pulled into the bus station in Rosario and I saw my host-family the first time. Up until this moment I wasn't nervous or anything, but now I got little anxious. I stepped off the bus and kissed everyone hello on the cheek. They took lot of pictures of all the exchange students, so I had to smile the whole time because there was so much camera action going on.
 Before we drove home, we had a nice lunch all together - me, my host-family, other exchange students with their families and YFU volunteers.
 About 2h later I finally at my new home. I HAVE THREE DOGS and I share room with Agustina, my sister, with who I go to the same class.
 First night I fell asleep 9 o'clock sharp, because it was 3am in Estonia and it had been emotionally draining day.
 The picture is a screenshot of my sisters snapchat, because i'm not the biggest photographer out there

Ärkasin vara, pakkisin oma asjad kokku ja liikusime koos teiste vahetusõpilaste ja vabatahtlikega bussijaama. Istusime peagi bussi ja hakkasime kaheksakesi rõõmsalt Rosario poole sõitma. Kuskil poole tee peal astus bussi politsei ja kontrollis kõigi passe. See selleks.
 Palju olulisem oli see hetk, kui buss keeras bussijaama sisse ja ma nägin oma host-pere esimest korda. Selle hetkeni ei olnud närvi ega midagi, aga kui neid nägin siis tuli väike närv sisse. Astusin bussist maha ja tervitasin kõiki. Minust ja teistest VÕPidest tehti palju pilte ning kogu aeg tuli naeratada, sest kogu aeg oli keegi kaameraga sinu juures.
 Enne, kui koju sõitsime, siis käisime kõik koos söömas - mina, mu host-pere ja teised vahetusõpilased oma peredega ning YFU vabatahtlikud.
 Umbes kaks tundi hiljem jõudsin lõpuks oma uude koju. MUL ON KOLM KOERA ja jagan tuba oma õega, Agustinaga, kellega käin ka samas klassis.
 Esimene õhtu jäin kell 9 magama, sest Eestis oli kell kolm öösel ja oli olnud elamusterohke päev.
 Pilt on screenshot õe snapchatist, sest ma endiselt ei ole kõige agaram fotograaf

First day of school
Esimene koolipäev

 The first school day started early, 7am (I know- i wake up earlier in Estonia, but I go to sleep earlier too). The school starts 7.30 and I live about 2minute walk away from school. We have school unifrom and today I borrowed that from my middle sister, Yazmin.
 Entering the class, I was really confused, because I was greeted by ~20 people whom I had never seen before and they all looked kinda same. But luckily I saw my sisters friends in the back corner (they visited me couple days earlier (we had some free days)). The first 2 lessons were Geography. Let's just say, it is kind of hard to follow lessons if you arrived about a week ago knowing how to say Hola.
 There is another exchange student in my school, Aideen from Germany, link here. Seeing her was the best moment of the day. She was in my mama bear group so I knew her and sharing experiences was the highlight of the day.
 We don't have lunch at school, but we have cookies...a lot of cookies. Also what is different from my school in Estonia is that students don't move from class to class, teachers do. And things flying out of the window is a daily phenomenon.
 (no photo evidence was found)

 Esimene koolipäev algas vara, kell 7 (tean-tean, Eestis ärkan varem, aga seal lähen ka tunduvalt varem magama). Kool hakkab 7.30 ning ma elan umbes 2minutilise jalutuskäigu kaugusel. Meil on koolivorm aga esimene päev laenasin keskmiselt õelt, Yazmin'ilt.
 Klassi sisenedes olin segaduses (see pole päris õige sõna, kui meelde tuleb kunagi, eks muudan ära), sest mind tervitas kuskil 20 inimest, keda ma polnud enne näinud ja olid väga ühte nägu. Õnneks nägin, et klassi tagumises nurgas on mu õe sõbrad, kes käisid paar päeva tagasi külas meil. Esimesed 2 tundi olid geograafiad. Ütleme nii, et on suhteliselt raske tunnis kaasa teha, kui oled kuskil nädal aega tagasi jõudnud, teades sõna Hola.
 Mu koolis on ka teine vahetusõpilane, Aideen Saksamaalt link. Tema nägemine oli päeva parim osa. Ta oli mu mamabear grupis, seega teadsin teda päris hästi ja kogemuste jagamine oli tipphetk.
 Lõunat meil koolis pole. Aga on küpsiseid...väga. palju. küpsiseid. Ühtlasi mis on erinev on see, et õpetajad vahetavad klassi, mitte õpilased ning aknast väljalendavad asjad on igapäevane nähtus.
 (pildimaterjali ei ole)



The weather is nice, on most of the day you can survive with T-shirt.
I am slowly but surely starting understanding and speaking spanish
Everything is fine and I am doing fabulously

Ilm on ilus, enamasti t-särgi ilm
Saan hispaania keelest juba midagi aru ja vaikselt räägin ka
Kõik on korras ja mul läheb endiselt hästi




I am going to stop here, otherwise I'm going to write too much again. And I'm going to try and pull myself together and start posting regularly.

Ma lõpetan siinkohal ära, muidu kirjutan kogemata liiga palju jälle. Ja ma proovin ennast kokku võtta ja enamvähem regulaarselt postitama hakata



-Eliise
IG: eliiseleetsar
IG: eliiseargentiinas
(I havent been active there either, but pulling myself together)
(pole seal ka aktiivne olnud, aga ma üritan)

Kuu aega lennust

Täna, neli nädalat tagasi pakkisin 30kilo maist vara kokku ja jätsin Tallinna lennujaamas lähedastega hüvasti. Möödunud kuu on olnud pöörane - uus riik, uus keel, uued inimesed jne. Teen kiirelt, sest esmaspäeval plaanin teha uue postituse, kui saab täis kuu aega siinses kodus ja siis kirjutan elust lähemalt.

Siin on kõige tihemini küsitud küsimused ja minu vastused, mida ma pea iga kord ka annan:

MILLAL SA TAGASI TULED?

Ma täpset naasmiskuupäeva veel ei tea, aga see jääb kuhugi juuni lõppu.

KUIDAS LÄHEB?

Hästi läheb, tänan küsimast.

KUIDAS ON?

Vinge.

KAS SA JUBA HISPAANIA KEELT OSKAD?

No hablo español (ma ei oska hispaania keelt), aga elu õpetab ja ma õpin täiega.

KUIDAS SA AASTAKS AJAKS PAKKISID?

Pesumasin and willpower. Mul pole tegelikult üldse palju asju. Ma ostsin päev enne minekut endale ühed teksad juurde, kolme paariga minemine oli suht risky business. Ma just eile käristasin ühed katki nii et jah. 

KUIDAS LEND OLI?

Pikk ja väsitav. Tallinnas lennujaama sisenemise ja Buenos Aireses väljumise vahe oli kuskil 28 tundi.

MIKS SA IKKAGI VAHETUSAASTALE LÄKSID?

Algul tundus selline fun ja must-do/have tegevus. Praegu on see selline living the dream elamus ning enese ületamine ja proovilepanek. Arvan, et peale pingelist üheksandat klassi oli aeg pingeid tõsta ja lennata mugavustsoonist pea 13 000 kilomeetri kaugusele. Ma rohkem siin kohal ei pläkuta, vahetusaastale minek on midagi, mida ei saa eriti üles kirjutada, seda tuleb elada.

MIKS JUST ARGENTIINA?

Ma vastasin sellele küsimusele juba SIIN, aga kordamine on tarkuse ema. Issi soovitas.

MILLINE/KUIDAS PERE ON?

Imeline - mul on ema-isa, kolm õde ja kolm koera.

KAS SA VÕID MULLE <jalgpallur>'I SÄRGI TUUA?

Vaatab jooksvalt - kas satun õigesse kohta ja kas on meeles.

KUIDAS SA 10 KUUD ILMA SÕPRADETA ÜLE ELAD?

Nagu keegi mulle valimispäeval ütles: "Vahetusaasta on nagu saastaeemaldus - need, kes polnud su päris-sõbrad, kaovad" ning nagu Vanessa Kärmas (VÕP 2014/15 Argentina) ja iga teine yfukas on öelnud "Päris-sõbrad ei kao kuhugi".

KAS SA KODU EI IGATSE?
Praegu on nii palju uut ja huvitavat, et väga ei ole aega Eesti elule mõelda, aga vahepeal on selline tunne, et laseks oma voodi siia saata.

MIS KEELES SA ÕPID?

Español, mu sõber, español.

KUIDAS SA TUNDIDES ARU SAAD?

Eeee, väga ei saa, aga ma annan oma parima. Arusaamisele aitab kaasa see, et nad on õppimisega sama kaugel, kui mina Eestis olin.

KAS SA VAHEPEAL KOJU EI SAA?

Ei saa

AGA JÕULUD?

Siin

AASTAVAHETUS?

Siin

SÜNNIPÄEV?

Ikka siin. Kõik, mis toimub kuni ~27. juunini, tähistan siin.

Aga loodame, et jõuan esmaspäevaks uue postituse teha. See "teen, kui jõuan"-kultuur on mind endasse haaranud- täna tegin kaks uinakut :D

Päikest
Eliise

AAS

ehk Aasta Alguse Seminar


Väljusime ja nägime kohe lillasid õhupalle ja YFU lippu. Dana ja Jesus (jah, see on ta päris nimi) tervitasid meid ja juhatasid meid juba varem kohale jõudnud soomlaste, Joose ja Sirkku, juurde. Meile jagati toidupakikesed ja kaelakaardid.

Kaelakaardi peal oli suurelt kirjas su nimi. Paremas ülemises nurgas on värviline ring näitas, millises mama bear rühmas sa oled, ringis olev number oli toa number ja täiesti nurgas olev toit näitas millises grupisesside grupis sa oled (Emme, YFU paberites on siiski mu keskmine nimi olemas, aga see oli natuke liiga pikk selle kaelakaardi jaoks). Ja see triibuline osa on teip, sest kile oli õhuke ja ärakaotamise profülaktika mõttes.

Siis läksime bussile ja sõit AASale võis alata. Sõitsime tunnikese, mille ajal üritasime magada, aga sellest ei tulnud väga midagi välja. Kui lõpuks kohale jõudsime, siis tuli kohvritega tuppa jõuda, mis oli seiklus omaette. Kahe kohvriga (9kg+22kg) kolmandale korrusele jõudmine oli päris keeruline. Kellelgi rebenes toidukott üles jõudes ja taevast sadas mahlapakke ja puuvilju.

Toad olid kolmekohalised. Tuba jagasin Leaga Saksamaalt ja Madaraga Lätist, aga nendega kohtusin alles hiljem. Kui olin sissekolimisega ühelepoole poole saanud, ühinesin Evitaga ja läksime õue. Tutvusime Fabi, Vanessa ja Majaga Saksamaalt ja saime teada, et sakslasi on vääääääga palju. Siis otsisime Carmeni üles ning seejärel tutvustas Lucas (üks ülitore vabatahtlik) meid ühele kõige aeglasemale wifi-võrgule.

Vabatahtlikud kogusid meid kokku ning tutvustasid meile vabatahtlikke ja reegleid. Seejärel saime süüa. Peale seda läksin tuppa ja tutvusin Leaga. Õhtupoolikul tegime mate ringi. Peale õhtusööki kohtusime oma mama bear gruppidega. Mama bear grupp koosneb ühest vabatahtlikust ja 4-5 VÕPist. Minu grupis olin mina, 4 sakslast ja meie mama, kes käis Soomes vahtusõpilaseks. Kuna kell oli umbes 11 (Eesti aja järgi 5 hommikul) ja kõik olid väsinud ning seepärast tegime ainult tutvumisringi.

Tuppa jõudes tutvusin ka lõpuks Madaraga ning jäin valguskiirusel magama.

AASa teine päev

Madara ärkas pool kaheksa ja sellega oli ka minu uni läinud. Hommikusöögini oli tunnike veel ja ma üritasin magada, aga tulutult. Lõpuks ajasin ennast üles ja käisin pesemas ja läksin alla sööki ootama. Hommikusöök oli võimas, saime dulce de lechet. Toidu teemal teen millalgi pikema postituse.

Peale hommikusööki hakkasime mängima "The Killer Game"i. Mäng ise oli lihtne. Igaüks sai endale kellegi nime,VÕPi, PEXi (post-exchange ehk õpilased, kes tulid just vahetusaastalt) või vabatahtliku. Mängu point oli see inimene "ära tappa". Inimene oli ära tapetud, kui ta võttis sult midagi vastu, nt pastaka, teetassi jms, ja sa said uueks sihtmärgiks selle, kelle su ohver pidi ära tapma. Kui said oma nime, oli mutual destruction ja olid enamvähem võitnud.

Peale mängu tutvustamist olid jälle mama bear grupid, kus räägiti erinevatest olulistest asjadest nagu pere, sotsiaalmeedia, kool jne. Sellised ELO teemad, mida oleme miljon korda juba kuulnud, aga seekord olid näited kohalikud :)

Õhtul tegime esitlusi oma riikidest. Sellest ei ole midagi väga rääkida. Fun oli ja mõne riik sai teha esitlust PEXi või vabatahtlikuga, kes oli nendega samas riigis käinud.

Peale õhtusööki oli meil esimene disko. Kohalikud tantsisid südamest, VÕPid seisid alguses seina ääres, aga mida õhtu edasi, seda vabamaks kõik muutusid. Kuigi päris naljakas oli vaadata, kuidas mida põhjapoolsem õpilane, seda hiljem ta tantsupõrandale jõudis. Tantsisime kuskil üheni võibolla ja jäin veel kiiremini magama kui eile.

Ma ei ole eriline fotograaf seega siin on pilt Lukasest, minu mama bear grupist, kes leidis paruka ja keeldus seda ära võtmast.

AASa kolmas ja viimane päev

Ärkasin 8 ajal, käisin pesus ja läksin alla hommikusööki ootama. Wifis istusid Carmen ja Lucas ning rääkisime veits juttu. Peale hommikusööki mängisime Social Bingot. Suht lihtne. Igaüks sai paberi, kus oli erinevaid asju kirjas.

Minu leht nädal aega hiljem

Igas ruudus pidi olema erineva inimese nimi ja võitsid, kui igas ruudus oli nimi. Ilmselgelt ma ei võitnud. Aga ma sain oma "Killer" mängu inimese ära tapetud. Tal oli minu nimi, mis lõpetas ka selle mängu minu jaoks.

Peale seda tegid vabatahtlikud Argentinast presentatsiooni, kus meie küsisime "Is it true that.."-küsimusi ja iga küsimuse küsija sai alfajore'i. Siis toimus jälle Mama Bear grupp, kus kirjutasime kellelegi grupist inspireeriva kirjakese, mida nad saavad lugeda, kui neil raske hetk on.

Siis oli väike paus, mille ajal tegime palju pilte.

Vasakul paremale: Lea Saksamaalt, Fia Prantsusmaalt, Lill ja Maja Saksamaalt, Alan Argentinast, Mina ja Carmen. Esiplaanil Aideen ja tagaplaanil Lukas, mõlemad Saksamaalt.

Siis läksid esimesed äraminejad pakkima. Kuna mul midagi teha polnud, siis läksin Carmeni tuppa ja rääkisime juttu enne ta ära minemist. Aitasin tal kohvri alla kanda ning peagi olid esimesed oma uue kodu poole teel.

Peale seda istusid kõik väikestes gruppides erinevates nurkades ja jõid matet. Siis oli viimane õhtusöök ja kõik naasid endistesse kohtadesse. Umbes kümne ajal läksin magama, sest hommikul tuli vara ärgata.

Nagu Evita juba mainis, siis "Teen, millal jõuan" mentaliteeti oli väga tunda. Otseselt mingit päevaplaani ei olnud. Kõik toimus nii kaua, kui juttu oli ja et mitte sündmustest ilma jääda, pidid koguaeg allkorrusel olemas olema.

Kojuminekust kirjutan järgmine kord.

Päikest
Eliise

Kuidas ma siia ikkagi jõudsin

Sõprade ja muude tuttavate survel teen siis lõpuks selle esimese postituse ookeani tagant ära. Sest nagu välja tuleb, küsimusele "Kuidas läheb?", "Hästi" ei ole õige vastus.

Alustan siis algusest.

17nda augusti hommikul ärkasin umbes 7 paiku, käisin pesemas ja viskasin veel viimased asjad kohvrisse (sellest, kuidas ma üldse 10neks kuuks pakkisin, teen millalgi eraldi postituse) ja läksin vennaga tädi juurde pannkooke sööma.

Enne minemist vaatasin viimast korda oma tuba ja väike pisar tuli silma. Nimelt oli mul olnud paar päeva tagasi sõpradega ärasaatmispidu ja nüüd polnud laua peal isegi pliiatsitopsi (ema käskis kõik ära panna, et tolmu ei koguks).

Lennujaamas kohtusin esimest korda Carmeni ja Evitaga, oma saatusekaaslastega. Mind olid ära saatma tulnud pere, mõned sõbrad ja sugulased. Piletite saamisega läks natuke aega, sest Evital oli kohvritega probleeme.

Lahkuminek möödus pisarate saatel. Kallistasime ja kõik andsid erinevaid õpetussõnu ja soove kaasa. Peale kallistamist ja natuke nutmist oli aeg minna. Turvakontrollist läbiminek oli tavaline nagu ikka: minu kohvrike läbis lisakontrolli. Kui ootasin oma asju, siis nägin, kuidas mu isa mulle lehvitab. See on viimane mälestus mu perest.

Kui olin turvaväravatest läbi, otsisin oma värava üles ja leidsin sealt Carmeni, kellega sai elust ja eelootavast räägitud. Peagi ühines Evita ja olime kõik koos kurvad. Siis tuli aeg pardale minna ja Soome lennata. Kui olin maha istunud, siis jõudis kohale, et ma nüüd lähen ja nii ongi. Soome lend kestis kõige rohkem pool tundi ning pisar tuli silma, kui lennukiaknast oma kodu nägin.

Vantaa lennujaamas käisime Burger Kingis söömas ja nii pea, kui maha istusin, ajasin oma friikad maha.

Peale seda õnnetust jalutasime ringi ning tegime tutvust AFS Soome vahetusõpilastega, kes tulid ka Argentinasse.

Helsinki-Paris lennul istusime kõik kõrvuti. Lend kestis kuskil kolm tundi. Olin emotsioonidest väsinud ja magasin enamuse ajast. Ülejäänud aja rääkisime niisama juttu ja mängisime kaarte.

Pariisis oli kahe lennu vahel 4 tundi aega. Kui peale seiklemist lõpuks õigesse terminali jõudsime, jalutasime tükk aega oma väravani, sest see oli terminali teises otsas. Teel sinna leidsime mingi käru, kuhu peale panime kõik oma asjad ja ristisime YFU käruks

(tänan Carmenit, et ta suvatses sellest pilti teha ja mulle saata)

Ülejäänud 3,5h möödus väga aeglaselt. Käisime Starbucksis, otsisime töötavat stepslit, tutvusime YFU Tai õpilastega, kes tulid ka Argentinasse, vestlesime AFS Šveitsi õpilastega, kes olid nii toredad ja jagasid meile šokolaadi. Panime oma laagri püsti ja istusime enamvähem niisama mingi tunnikese. Vahepeal käisime adaptereid ostmas.

LÕPUKS natuke peale kümmet (kohalik aeg) hakkas boarding. Meie kohad olid lennuki tagaosas. Lend lükkus tehnilistel põhjustel ~40 minutit edasi. Lennukis magasin tunnikese, siis sai õhtust süüa, magasin veel mingi 6tundi. Kui üles ärkasin, panin endale filmi käima, poole filmi pealt jagati hommikusööki ja siis lõpuks maandusime ARGENTINAS. Lend oli okei, vahepeal raputas suht kõvasti.

Kui olime maandunud, pidime läbima passikontrolli. Järjekord oli pikk, kuid chillisime Tai õpilastega ja Norra tüdrukuga. See kutt, kes minu passi kontrollis, oli nii passiiv-agressiivne. Rääkis ainult hispaania keeles, isegi kui ütlesin, et ma ei räägi hispaania keelt. Kui ta lõpuks kontrollitud sai, lajatas ta passi lauale, ja ütles väga kurjalt CHAU.

Ootasime üksteist ära ja läksime oma kohvreid ootama. Kuna olime passikontrollijärjekorras peaaegu viimased, siis olid meie kohvrid veel mõne üksiku isiku omadega seal keerlemas. Õnneks olid kõigi kohvrid alles ja midagi kaduma ei läinud.

Läbisime pagasikontrolli ja siis väljusime automaatustest...

Jätan siinkohal pooleli

Päikest
Eliise

6 PÄEVA LENNUNI!!

AEG LENDAB NII KIIRELT!!!!

Ma pole peaaegu kuus kuud midagi postitanud, sest alguses ei olnud väga millestki kirjutada ja järsku oli nii palju juhtunud, et enam ei teadnud, kust täpselt alustada. Ma alustan sealt, kust ma pooleli jäin ja loodan, et kõik olulise saab kirja :D

• Ma sain lõpuks rahvusvahelise faili täidetud. Selle peale ütlen, et aega läks, aga asja sai. Selle rahvusvahelisega on nii, et seal oli hästi palju täita. Palju üles-allalaadimisi, piltide valimist ja enese kirjeldamist. Kuna ma lähen nii kaugesse riiki, oli ka üpris pikk nimekiri vaktsiinidest, mis teha tuli ja ka see võttis omajagu aega, sest peale igat vaktsiini olin 2-3 päeva palavikus. Lisaks vaevlesin mitu päeva hostfamily-kirja kirjutamise käes. See on selline tore fail, milles kirjeldad ennast, enda pere, miks valisid oma vahetusriigi ja miks nad peaksid just SINU valima. 
• Üldiselt: kool, katsed, veel kooli, eksamid, klassireis, lõpetamine (ei puutu väga teemasse, aga minu jaoks siiski olulised sündmused)(eksamid läksid hästi, tänan küsimast)
• 14. juuni sain Eva-Helenilt (üks hästi tore YFU kontoritöötaja, kes tegeleb väljaminevate õpilastega) telefoni kõne, et mulle on leitud PERE. See on nii oluline sündmus ja väärib omaette postitust, aga nii palju ütlen, et mul on kolm õde ja kolm koera.
• Kodugruppide kohtumised. Informatiivsed koosviibimised inimestega, kes lähevad sinuga samasse piirkonda. Mulle ei sobinud kumbki oma kodugrupi kohtumisaeg ning juhtus nii, et mina ja üks Kanada tüdruk käisime Hollandi/Belgia ja Ladina-Ameerika vol2. kohtumistel. Ma muidu olin Ladina-Ameerika vol1, so close, yet so far. Mängisime erinevaid mänge, saime tohutult infot ja õppisime paremini oma lennukaaslasi tundma. 
• Mulle suure ELO (eelorientatsioon) kuupäevad ei sobinud ning seepärast käisin koos Celia USA ja Brita Hiinaga väiksel ELO-l. Me saime nii palju uut infot, et päeva lõpuks mul pea valutas. Meile tehti kolmepäevane üritus mõne tunniga ju :D Rääkisime erinevatest ohtudest ning sellest, kellega kontakteeruda, kui tekib probleeme ja muud sellist kasulikku infot.
• Ühel ilusal päeval käisin perega Soomes, et lõpuks ära teha Argentiina viisa. Sellele eelnes umbes kaks nädalat erinevate dokumentide taotlemist, kogumist, apostillimist ja tõlkimist ning ka kutse uuesti tegemist, sest mu nimi oli valesti kirjutatud. Soomes läks asi kiirelt- täitsime paar ankeeti ära, rääkisin veidike konsuliga ning sain peaaegu kohe ka viisa kätte. Kogu külaskäik saatkonda võttis umbes 30.minutit.
• Esimene ja teine infopakett. Jee, veel infot ja faile!! Esimene infopakett sisaldas järgnevat: lennuinfot, vaktsiinisoovitusi, nõuandeid pangakaardi kasutamiseks, ja The Guide'i (pea 80leheline infofail, mis sisaldab tarvilikku infot ja näidetena teiste VÕPide kogemusi). Teises infopaketis oli viisainfo, taotlusankeet ja vanemate luba. 

See vist on kõik, mis vahepeal juhtunud on. Ma üritan enne minekut teha veel ühe postituse küsimustest, mida minu käest liiga palju küsitakse. Aga eks näis, aeg tõesti lendab linnutiivul.

Päikest,

Eliise

20 päeva minekuni ja VÕP bingo

HOLA!!

Vabandust, et ma nii kaua postitanud pole, üritan parandada ennast (kuulen iga blogija-võp'i kauguses naermas).

Selle kuue kuu eetrivaikuse jooksul on väga palju juhtunud ja postitus sellest on tulemas, luban ☺ Praegu aga postitan VÕP bingo teile uudistamiseks ja peatselt mulle mängimiseks.

Kuidas VÕP bingo käib?
Iga kord, kui saad millegiga allolevast nimekirjast hakkama, saad punkti ning JO-l (järelorientatsioonil) selgub kõige enam punkte kogunud VÕP, kes on siis võitja. Iga bingos osaleja toob oma riigist midagi ja võitja saabki kogu nänni endale. Lihtne.


Nüüd nimekirja juurde:

Kohalik keel:

• Julged esimest korda kellegagi oma vahetusmaa keeles rääkida

• Oskad lugeda midagi oma vahetuskeeles

• Küsid kelleltki, kuidas mingi sõna on ja nad annavad sulle selle asemel mingi teise sõna

• Ütled midagi nii valesti, et see on naljakas
• Pead kogu aeg paluma, et vestluskaaslased räägiksid aeglasemalt

• Oskad oma vahetusmaa keeles laulu kaasa laulda

• Näed esimest korda vahetusmaa keelset unenägu

• Loed läbi esimese vahetusmaa keelse raamatu

• Hakkad eesti perega kogemata rääkima vahetusmaa keeles

• Kirjutad vahetusmaa keeles mingi pikema teksti (kiri, blogipostitus vms)

• Oskad small-talkida vahetusmaa keeles

• Oskad öelda ”Palju Õnne”

• Õpid kohaliku tähestiku ära

• Tead numbreid 1-100 000

• Oskad sünnipäeva laulu

• Laulad vahetusmaa keeles jõululaulu

• Keegi ei oska su nime hääldada nagu seda hääldatakse Eestis ja seega mu nimi on siin Eli

• Oskad peast vahetusmaa hümni

• Vaatad vahetuskeeles filmi, millel pole subtiitreid ja saad aru

• Suudad kasutada kohalikus keeles Facebooki

• Tead vähemalt viit roppu sõna kohalikus keeles
  
  
  Kultuur:

• Õpid vahetusmaa kultuuri kohta midagi, millest sa polnud varem iialgi kuulnud

• Kannad oma vahetusmaa n-ö rahvariideid või midagi, mis on iseloomulik sellele riigile

• Purustad stereotüübi

• Riietud oma riigilipule vastavalt

• Vahetusaastale minnes ja sealt tulles iga tund, mille veetsid lennukis/bussis/vms annab 1 punkti

• Tegid kellelegi põsemusi

• Õpid ära kohaliku tantsu

• Eestlasliku viisakusega pakud vanemale inimesele või rasedale ühistranspordis istet

• Sõidad paadiga

• Elad üle nädala aja +30 kraadises temperatuuris (Celsius)

• Tähistad halloweeni

• Oskad unepealt müüjale kohalikke rahatähti ulatada

• Külastad poodi, mida Eestis veel pole

• Sõidad rongiga

• Käid kohaliku spordimeeskonna mängu vaatamas

• Su kohver kaotatakse lennujaamas ära

• Käid kirikus/mošees/pühamus/usukohas

• Ööbid esimest korda mujal, kui oma vahetuskodus

• Saad uue hobi
  
  
  Kohalik toit:

• Esimene kord, kui proovid kohalikku delikatessi

• Esimene kord, kui julged ise omaalgatuslikult pere külmkapist süüa võtta

• Esimene kord, kui ostad endale ise toidupoest midagi söödavat

• Teed esimest korda süüa perele

• Proovid kohalikust materjalist kama valmistada

• Söödad perele kama või midagi muud eestile omast

• Proovid vahetusriigi rahvustoitu

• 1p iga juurde võetud kilo eest, 2p iga kaotatud kilo eest

• Keeldud mingist toidust viisakalt
• Paned tee sisse mett mitte suhkrut
• Su koolitoit on parem kui Eestis

• Õppisid oma riigile omast toitu tegema

• Esimene kord, kui restoranis ise süüa tellid

• Leiad kohalikust poest midagi kohukese taolist

• Sööd päris kohukest
  
  
  Kohalikud inimesed:

• Esimene kord kui keegi sõpradest, väljaspool hostpere, sind välja chillima kutsub. (Peole, kohvikusse, enda juurde jne)

• Esimene kord, kui sind tänaval peatatakse

• Esimene kord, kui sulle tänaval midagi karjutakse

• Lähed esimest korda sõbraga välja

• Õpetad kellelegi eesti keelt

• Esimene kord kui keegi teeb sulle komplimendi

• Teed video sellest, kuidas välismaalasest sõber ütleb midagi toredat eesti keeles

• Vahetusriigis eestlast kohates teed temaga koos pilti

• Said esimese kahe nädala jooksul sõbra, kellele julged öelda rohkem, kui oma nime

• Saad sõbrapäeval kaardi/šokolaadi

• Pead oma sünnipäeva

• Julged sõbralt küsida tema telefoninumbrit

• Julged oma sõbrale esimest korda helistada

• Teed uue sõbraga selfie

• Küsid kohalikust poest, kas nad teavad, mis on kohuke

• Tutvustad ennast klassi ees (mina ja Aideen Saksamaalt käisime paari yfukaga pea kõik klassid 8-12ndani läbi ja tutvustasime ennast hispaania keeles)

• Juhatad kellelegi teed tänaval
  
  
  Kohalik pere:

• Esimene kord kui host vanematele actually ema või isa ütled

• Esimene kord, kui su host pere sind su vanavanemate juurde viib/ sind neile tutvustab

• Tunned, et su vahetuspere on sulle väga kallis

• Küsid vahetusperelt, miks nad just sinu valisid

• Käid vahetusperega kinos või teatris

• Teed kodus Eesti õhtu oma perele
• Näitad sõpradele/perele videosi laulu-ja tantsupeost

• Lähed pereliikmega jooksma

• Lähed perega ujuma/randa

• Istud rohkem kui 4 tundi õhtusöögi lauas

• Vaatad perega jalgpalli

• Tantsid host ema/isa/õe/vennaga kohaliku muusika järgi

• Saad endale kindla töö (nt: nõude pesemine)

• Käid pulmas

• Käid suguvõsa kokkutulekul

• Teed midagi piinlikku

• Näed oma host vanemaid nutmas
  
  
  Eesti:

• Esimene kord, kui keegi Eestist midagi teadis (mis oli tõsi ka)

• Esimene kord, kui keegi ei teadnud, kus Eesti asub või mis üldse on Eesti

• Esimene kord kui keegi arvas, et Eesti on osa Venemaast

• Näed teist eestlast
  
  
  Emotsioonid:

• Nutsid esimest korda

• Naersid südamest esimest korda

• Ei nutnud oma esimese skype kõne ajal Eestisse

• Kuulasid Eesti muusikat ja nutsid

• Kuulasid Eesti muusikat ja naersid
• Kuulasid Eesti muusikat ja tantsisid
  
  
  Kohalik kool:

• Käid kooli üritusel/peol/ballil.

• Saad esimese hinde

• Puudud haiguse tõttu koolist

• Chillid vahetunnis üksi, sest ei julge teistega rääkima minna

• Eksid teel kooli ära

• Tead peast oma tunniplaani

• Oskad kohalikus keeles öelda oma tundide nimetusi

• Kannad koolivormi

• Esimene tunnikontroll/töö/kirjand, kus on sinist pastakat rohkem kui punast

• Suudad iseseisvalt kooli üles leida

• Teed klassi ees Eesti kohta esitlust

• Üritad teha “Kuhu käib punane pall?” nalja

• Saad tunnistusele/hinnetelehele/ekooli/kuhu iganes kirja klassi keskmisest kõrgema hinde

• Saad kehalises kasvatuses mingil alal klassi parima tulemuse

• Käid klassiga reisil
  
  
  ??:

• Esimene kord, kui kohalik leht vms sinu kohta artikli kirjutab

• Esimene kord, kui roadtrpile/reisile lähed

• Käid teisel võp'il külas, kes ka samas riigis on.

• Keegi tahab sinuga sellepärast pilti teha, et ta arvab, et sa oled keegi kuulus inimene

• Jääd bussist või mõnest teisest ühissõidukist maha

• Käid kellegi sünnipäeval

• Käid vaatamas esimest spordivõistlust (jalgpall, korvpall jnejne)

• Teed festivali/ürituse või mingi muu asja raames vabatahtlikuna tööd

• Käid festivalil/üritusel

• Proovid spordiala, mis on sinu vahetusriigis väga populaarne

• Käid mägedes

• Laulad koos kohalikega vahetusriigi hümni

• Ronid puu otsa

• Pesed oma vahetuskodu aknad ära

• Istutad puu/lille

• Õpetad kellelegi ninjat

• Taotled yfult ekstreemspordi luba ja saad selle

• Niidad muru

• Käid vahetusmaal juuksuris

• Magad autos

• Sul on vann

• Sul on dušš

• Sa ei leia endale sobiva suurusega jalanõusid

• Nutad, sest kõik on nii ilusad

Ladina-Ameerika eri:

• Kohtad vähemalt ühte Pedrot/Pablot
• Paned kellelegi kogemata kätega žestikuleerides vastu nägu
• Jood mate't
• Armud dulce de leche'sse
• Saad päikesepõletuse
• Oled 3h järjest turul
• Sööd õhtust peale keskööd
• Saad aru kõikidest "Despacito" sõnadest
• Põsemusi kujuneb harjumuseks
• Sul on hästi palju primosid/primasid
• Veedad öö vihmametsas
• Näed skorpioni
• Tapad prussakaid ajalehega
• Magad seitsme teki all
• Su kodus pole kütet
• Vürtsikad toidud on nüüd juba okeid
• Sööd liiga palju puuvilju
• Hakkad eestlasega rääkima hispaania keeles
• Kuulad palju raggaetoni
• Vaatad perega hispaania keelset seebiooperit ja saad aru
• Kõik tahavad su juukseid katsuda ja nuusutada